ULYMA HAT

...Ulym, adam balasy ómirge kelerde eki nárseni tańdaı almaıdy: Týǵan jer men týǵan ata-anany.

Ómirge kelgensoń eki nárseni aınalyp óte almaıdy: Mahabbat pen ólim. Tal besikten jer besikke deıingi ómiriń osy tórt nársemen tyǵyz baılanysty. Sondyqtan osy tórt nárseniń túıinin sheship ushyǵyn qolyńa ustatý meniń ákelik mindetim.

Aldymen týǵan jer - ol - otan anań. Kindik qanyń tamǵan qasıetti ólkeń. Otanyńdy qorǵaý, ony qasterlep, qadir tutý seniń perzenttik boryshyń, azamattyq mindetiń.

Ekinshi ata-ana, ol - seni ómirge ákelýshi, tárbılep ósirýshi. Olar eki jarty bir bútin, ıaǵnı bir adam. Sen úshin de solaı bolýy tıis. Ata-ana aldyndaǵy perzenttik boryshyńdy tolyq óteı almasań qapalanba. Áke degen myna jalǵan dúnıede sennen qaryzyn suramaıtyn jalǵyz adam. Anań da ana dúnıge attanarda sen úshin aq sútimdi keshtim dep keter. Balanyń eń basty perzenttik boryshy – ata-ananyń atyna sóz keltirmeý. Áke-shesheń balanyń kesirinen jaman sózge qalmaı, el aldynda eńsesin tik ustap júrse, sol seniń ata-ananyń qoltyǵynan demegeniń. Sol seniń perzenttik boryshyńdy ótegeniń. Odan arǵyny men suramasta, tilemeste edim. «Tárbıesiz» degen sózdi estirte kórme. Bul meniń sennen ótiner ákelik jalǵyz tilegim.

Al, mahabbatsyz dúnıe bos, balam. Ómirdiń jaqsy jaqtary súıispenshilekten, mahabbattan turady. Mahabbatta tazalyqty, adaldyqty talap etetin qasıetti uǵym. Mahabbatsyz ómiriń kóńilsiz, surqsyz, súreńsiz bolmaq. Sondyqtan mahabbatqa adal bol, ony satpa.

Ólim degen ǵumyrlyq ólshemniń eń sońǵy núktesi. Allaǵa sen, ólimdi haq dep tany. Janyńdy, tánińdi taza usta. Uıatty bol, arly bol. Uıat ımannan. Iman eki dúnıede de kerek.

Minekeı, az da bolsa osy tórt taǵylymǵa zeıin qoıyp, oı eleginen ótkizseń ómirińe jeterlik ǵıbrat bolmaq. Men seni eseıgenshe súırep júrmeımin. Jas bolsań da jigerińdi shyńdap talap qyl, talpyn, ómirden óz jolyńdy tabýǵa tyrys. Adam qyryqqa kelgenshe turaqty minez qalyptastyrady. Sol minezi ózine ómir boıyn serik bolmaq. Kórkem minezben jaqsy atanyp bıikten kórinseń asyp-tasyp shalqyma, sabyryń janyńa serik bolsyn. Jaman atyń shyǵyp janyń aýyrsa ol da óz taǵdyryń. Jaqsy bolsań da, jaman bolsań da ózińnen kór. Kisini kinálama.

Erterekte ómirde joly bolmaı, ne tirlik istese de keri ketip, ábden taýy shaǵylǵan bir jigit ákesine kelip muńyn shaǵypty:

– Áke, meni ómirge ne úshin ákeldiń? Munsha joly bolmaıtyn sorly bolǵansha dúnıegen kelmegenim jaqsy edi-aý, – dep.

Sonda ákesi turyp aıtqan eken:

– Balam, aq neke, adal tósekten, Allanyń qalaýymen dúnıge keldiń. Eshkimnen kem qylmaı ósirdim, tárbıeledim. Abaıdaı uly azmat bolsyn dep atyńdy Abaı qoıdym. Endi óz qolyń óz aýzyńa jetti. Bola almaǵan ózińnen kór! – degen eken.

Qaı áke baýyr eti balasyn jaman bolsyn deı alady. Tipti, ózi jete almaǵan jetistikke balasy jetip, shyǵa almaǵan shyńdardan balasyn kórgisi keledi. Bul – áke armany!

Ulym, myna bir arpalysqa toly dúnıede, azǵantaı qıyndyqqa tózbeı úlken jetistikke jetý múmkin emes. Bolshaq degen qalyń tuman adastyrmaı turmaıdy. Áke qansha kóregen bolsa da, balanyń aldyna shyǵa almaıdy. Ómir aǵysyna qarsy júzip, óz jolyńdy taýyp ketkenshe talaı teperish kórersiń. Uıadan ushyp, áke qamqorlyǵynan qol úzgen soń adam ózin-ózi tárbıeleýi óte mańyzdy. Ómirdiń árbir sátsizdikterin «tájirbıe» dep qabyldasań keler joly taban tirer tasyńa aınalady. Shyn máninde, er jigitti shar bolattaı shyńdaıtyn ómirdiń ózi. Ákeniń kóleńkesinde júrgen bala kún sáýlesin kórmeı ótedi. Ondaı balanyń jarqyn bolashaqtan úmiti az...

Men áke retinde boıymdaǵy barymdy berdim. Al ómirden alar enshińe – óz kúshińmen jetkeniń abzal. Qoldaýshyń bir Qudaı bolsyn, qulynym. Tiri bolsań bir jerden shyǵarsyń...

Aıdar TEMIRBEKULY